Reisiblogid Travellerspoint-is

Algus

13. veebruar. Byron Bay, väljas on ca 22 kraadi ja hetkel isegi ei saja. Kell 22.04 Byron Bay majas.

22 °C
Vaata AU+NZ reis kasutaja tkallas reisikaartil.

Kui me kaks päeva tagasi kuuekesi Tallinna lennujaamas kogunesime oli meeleolu igati tore. Mina olin eelmisel päeval tegelenud lausa hea puhkusekarma tekkitamisega, tööjuures veini pakkudes ja õhtul poistele "külmkapi jäägipastat" kokates. Vahemärkusena tuleb mainida, et meestele maitseb kõik, kus on ainult hästi palju liha sees. Isegi kui minu arvates moodustasid suitsuvorst, kana ja basiilik vähemalt teoorias kergelt öeldes kummalise maitse, kiitsid kõik, et see on palju parem, kui "värdjate pasta" (lihata pasta kuulub just nimelt sellise nimetuse alla ja isegi kõige gurmeelikumad katsetused vastupidist tõestada ei kanna vilja).

Igatahes, tagasi Tallinna lennujaama. Kõigepealt selgus, et oma suures reisituhinas olin otsustanud broneerida oma Tallinn-London pileti hoopis 11. märts, mitte 11. veebruar. Hea karma kohe tõusis Easyjetile 3000.- krooni võrra tulu tuues, sest Londonisse oli ju vaja siiski saada. Alatise standby reisijana (see, kes saab peale kõige viimasena ja ainult siis kui mõni vaba koht veel alles on) ma isegi natukene ootasin seda lõputut lennureisi. Et vähemalt kohad on garanteeritud ja muretsema ei pea. Ainus nõrk koht minu plaanis oligi seesama Easyjet. Nimelt sõltus kogu meie reisi edasine saatus faktist, et Easyjet siiski jõuab Londonisse mõistlikul ajal, sest vaja oli vahetada veel lennujaama ja mida kõike veel. Ja otseloomulikult ei väljunud meie lend mitte kell 12 nagu graafik ja minu unistused ette nägid. Selle asemel jälgisime üha närvilisemalt lennujaama katvat udu ja spekuleerisime teemadel, kas lennuk üleüldse Londonist lahkunud on, ning jälgisime kurvalt aina õhu tõusvaid ja maanduvaid Estonian Airi lennukeid. Tagantjärele mõeldes peaks briti pilootidele olema udu ju pigem normaalne lennuilm (ma mõistaks kui pimestav päikesepaiste briti saarte piloote kergelt hämmastaks). Viimaks lubati meid poole kahe ajal siiski lennukisse (mis vahepeal polnud aega raisanud ja hoopis Helsingis ära käinud).
DSC_0346.jpg

Eksides igasuguse loogika ja ärasõnumise vastu (samas, püüdes rakendada positiivset ellusuhtumist) teatasin peale esimeste viltuvedamiste läbimist, et vähemalt juhtuvad kõik halvad asjad kohe alguses ära. Mnjahh. Londonisse jõudes tuli lisada varem ostetud bussipiletile veel 5 naela, kuna ettenähtud bussist olime loomulikult maha jäänud. Uut bussi oodates ja oodates selgus ühtäkki, et seisame hoopis vales peatuses, keegi geniaalne inimene oli otsustanud, et miks sõita Gatwicki peatusest 21 kui saab ka peatusest 36. Lahke oranzis vestis tädi kinnitas meile, et saame ka ma vana piletiga uue bussi peale, kui oma kurva loo vaid bussijuhile ära seletame. Iseenesest ju hea plaan. Ainult et seda uut bussi ei tulnud ja ei tulnud. Sajab vihma ja kraadid aina langevad. Kui lõpuks külmast värisevate kätega sai mindud üle küsima, et kuskohast siis täpselt see buss läheb, teatati ikka peatuseks 36. Ootasime veel. Eikusagilt ilmunud rohelise vestiga kutt teatas äkki kõva häälega, et buss Heathrowsse väljub ju enesestmõistetavalt peatusest 21! Pärast 15 minutit seletamist segaduses kaasreisijate ja bussifirma töötjatega ilmus kusagilt buss (hoopis teise numbriga kui meie piletil) ja nõustus meid rõõmsalt Heathrow lennujaama viima. Meie kindlustusfirmat päästis suuremast reisitõrke hüvitisest vaid see, et meil tõepoolest oli pikalt aega lendude vahel.

Edasi läks kõik sujuvalt. Heathrow lennujaam, check in, umbes kell 19: Mees check in laua taga teatab, et vajab meie kõigi passe eraldi. "Let's start with this young lady here. Lauri?" Lükkasime õelalt naerdes Lauri check in laua juurde:)

Lennukis, jookide serveerimine, umbes kell 23: Stjuuardess: "Are you the part of the french school group?" Selgituseks pean märkima, et keskmine vanus meie seltskonnas on 24 ja 32 vahepeal ja inimene, kellele ta selle küsimuse esitas, oli 31. Vaatasime segaduses nägudega otsa ja kinnitasime, et ei ole. Sellest aga ei piisanud. Kuna olime palunud rummkokat, tuli meid tuvastama lennuki ainus prantslasest meeskonnaliige. Tema suutis tuvastada, et me ei ole prantslased aga enne, kui oma joogid kätte saime, kontrolliti meid veel umbes kaks korda üle. Mis teha, kui oled nii noor ja kaunis:)

Singapuri lennujaam, seljataga 13 tunnine lend: Puhtjuhuslikult avastame baari lennujaama katusel, kus serveeritakse margaritat, isegi kui küsid mojitot. Ja meie veel vaatasime imestunult et ohhoo, mis kollase mahlaga siin veel moijot tehakse! Kuna baar asus katusel (õues) on õhk üliniiske ja lämbe. Marion ja Topa jõudsid mõlemad uurida, et kas siin soojendatakse puhuritega ja Marion märkis, et igas lennujaamas peaks selline baar olema. Välja arvatud Londonis, sest seal ei oleks keegi ju õues. Noogutasin veendunult.
DSC_0347.jpg

Brisbane, kohalik aeg 7 hommikul, teel oldud umbes 38 tundi: Olime just läbinud üllatuslikult sujuvalt ja kiirelt passikontrolli. Ootasime Marioniga teisi, kui meie juurde astusid lennujaama töötajad ja hakkasid läbi viima küsitlust, mis on põhjalikum, kui Orkuti kasutajainfo. Kust me tuleme, keda me tunneme Austraalias, kuskohas ja kuidas, miks me siin oleme ja kuidas siia saime. Väsimus oli nii suur et andsime vastuseid üsna automaatselt. Meie lennukis täidetud kaartidele kirjutati salapärased numbrid ja märgid ja jäeti rahule. Silmasime teisi mingi leti ääres, kus ilmselgelt viiakse läbi sama põhjalikku taustauuringut. Kui olime lõpuks avameelselt tunnistanud, et kuidas me täpselt kõik omavahel tuttavaks saime, lubati meil järjekora võtta, et kogu meie pagas läbi valgustada. (See ei olnud siiski ainult vaeste eestlaste suhtes rakendatud abinõu vaid tuleb läbida kõigil austaaliasse saabujatel)

Brisbane tervitas meid lausvihmaga. Hilisemate arutelude käigus nendime kõik, et ainus faktor, mida me oma reisi planeerides ei arvestanud, oli pidev vihm. Ja tundub, et pärast tulekahjusid, kuumalaineid ja mida veel, on Austraalia otsustanud suve lõppu tähistada väikese vihmaperioodiga. Mis vähemalt veel tänaste ennustuste põhiselt kestab täpselt nii kaua, kui meie planeeritud rannapuhkus Byron Bays. Teisest küljest on meie käsutuses kolmeks päevaks eriti kihvt maja täpselt ranna ääres (mida esialgsete vaatluste põhjal iseloomustavad küll eriti julmad lained ja bluebottleid aga see eest kilomeetrid pikka valge liivaga randa), eriti nunnu geko vannitoas ja Byron Bay, mis juba esialgsete vaatluste põhjal on täpselt selline hubane väike surfilinn, mida me ette kujutasime. Ja pealegi, arvestades neid tohutuid koguseid head puhkusekarmat, mis meil endiselt üle on, peaksid järgnevad nädalad kujunema pehmelt öeldes ideaalseteks.
DSC_0407.jpg

Ja et kõik õige oleks, siis kõik fotod siin blogis on by Topa:)

Kirjutas tkallas 4:45 Sildid Australia

Saada sissekanne e-postigaFacebookStumbleUpon

Sisukord

Ole esimene, kes kommenteerib seda sissekannet.

Kommenteerimiseks pead olema sisse loginud Travellerspoint-i.

Sisesta oma Travellerspoint-i kasutajainfo:

( Mis see tähendab? )

Kui sa ei ole veel Travellerspoint-i liige, liitu sellega tasuta.

Liitu Travellerspoint-iga